Järgmisest aastast muutub esimeste haiguspäevade hüvitamine tööandja jaoks soodsamaks, kuid kõik ei tõtta seda kasutama.
- Samelini juht Leida Kikka näeb, et haiguslehti ei võta ainult haiged. Foto: Raul Mee
Valitsus jõudis riigieelarve strateegia heakskiitmise eel kokkuleppele selles, et tulevast aastast saavad tööandjad vabatahtlikult hüvitada töötajale teise ja kolmanda haiguspäeva ilma selle eest sotsiaalmaksu tasumata. Sotsiaalministeerium soovib sellega motiveerida tööandjaid esimesi haiguspäevi hüvitama ning seekaudu hoidma oma töötajate tervist.
Tööandja tahab näha diagnoosi
Pane tähele
Haigushüvitis praegu
Haigushüvitist hakatakse kindlustatule maksma alates haigestumise 4. päevast. Haigestumise 4.–8. päevani maksab haigushüvitist tööandja 70% töötaja viimase kuue kuu keskmisest töötasust. Alates haigestumise 9. päevast maksab haigushüvitist haigekassa.
Hüvitis on 70% töötaja eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud kalendripäeva keskmisest tulust.
Raseduse ajal haigestumise või vigastumise puhul maksab haigushüvitist haigekassa alates 2. päevast, hüvitis on 70%.
Alla 12aastase lapse põetamisel makstakse kindlustatule hooldushüvitist 80% eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud kalendripäeva keskmisest tulust. Hooldushüvitisi maksab ainult haigekassa.
Allikas: haigekassa
„Jah, alustame juba sellest, et andke neile see võimalus," ütles tööinspektsiooni töötervishoiualase järelevalve talituse juhataja Silja Soon soodsama haiguspäevade hüvitamise kohta. "Kui neile anda võimalus, siis kindlasti neid tahtjaid, kes selle võimaluse ka leiavad, on kordades rohkem,“ sõnas Soon. Ta loodab, et vabatahtlik hüvitamine midagi muudab, sest kui ei ole võimalust, leitakse vabandus.
Soone sõnul on haigena tööl käimine suur probleem ja mida varem saaksid töötajad hüvitist, seda vähem riskiksid nad haigena kodus püsides nii enda kui ka teiste tervisega. Samelini tegevdirektor Leida Kikka aga haigena tööl käimise probleemi enda ettevõttes ei näe ja nii on ta suurema hüvitise maksmise vastu.
„Nii kaua, kui mul puudub arstide üle kontroll ja võetakse fiktiivseid haiguslehti, ei ole ma sellega nõus. Kui ma maksan, siis ma tahan teada, mille eest ma maksan,“ ütles Kikka. Praegu ei ole tal tööandjana õigust teada, mille eest töötajale haigusleht kirjutatud on. „Ainult ühel tingimusel - et ka tööandja siis teab, kas see inimene on haige ja tal ei ole haiguslehte seoses alkoholi liigtarvitamisega,“ jäi Kikka skeptiliseks.
Haiguslehte kasutatakse ära
Telia Eesti personalidirektori Janika Kuusiku sõnul toetab nende ettevõte igati plaanitavat muudatust. Telia võimaldab praegugi oma töötajatel võtta erakorralistel juhtudel kuni viis vaba päeva aastas, säilitades sealjuures päeva töötasu. „Erakorraliste juhtude alla käib loomulikult ka haigestumine või vajadus hoolitseda haigestunud lapse eest. Teeme seda, et töötajal oleks võimalik end kohe korralikult ravima asuda ning kiiresti taastuda,“ ütles Kuusik ja lisas, et töötajad hindavad seda võimalust kõrgelt.
Kommentaar
Toetame terveid
Piret Suitsu, Kaubamaja AS-i teenindus- ja personalidirektor
Haiguspäevade tõttu on inimese sissetulek märgatavalt väiksem, sellest tingituna eelistavad inimesed haigena tööl käia ja mitte koju jääda. Haiguspäevade hüvitamine peaks eelkõige olema ravikindlustuse eesmärk, et tagada haiguse korral kindlustatu sissetulekute säilimine. Meie näeme, et enamik haigusi on lühiajalised, millest saadakse jagu nädalaga või kiiremini.
Peame antud valdkonnas isegi olulisemaks meetmete ja soodustuste pakkumist töötajatele, kes on valmis panustama tervislikesse eluviisidesse ja soovivad hoolitseda oma tervise eest, et ennetada suuremate tõbede saabumist. Näiteks hindavad töötajad kõrgelt erialaspetsialistide ennetavat tervisekontrolli ja konsultatsiooni töökohal, näiteks ortopeedi, mammograafi, võimlemisinstruktori jne külastust. Praegu on need ettevõtjale erisoodustusega kulu.
Kikka näeb aga Samelinis, et probleem ei ole haigena tööl käimine, vaid haiguslehe võtmine ilmaasjata ja ka lihtsalt puhkusele minekuks. Samelinis tehakse tükitööd, mistõttu on Leida Kikka kohanud ka seda, et haiguslehel olevad inimesed on käinud tööl edasi ja pole tööandjat oma „haigusest“ teavitanud. Nii maksab töötegijale haigekassa haiguspäevade eest ja tööandja tükitöö eest korraga. „Meil käib 30 protsenti haiguslehe ajal tööl ja võtab haiguslehe selleks, et lihtsalt rohkem raha saada,“ rääkis Kikka probleemi tõsidusest.
Leida Kikka ütles, et ta hüvitaks esimesi haiguspäevi kauaaegsetel headel töötajatel, kes on tõesti haiged. Paraku kohtab ta aga rohkem juhtusid, kus töötaja teatab, et tahab minna puhkusele, aga võtab selleks haiguslehe. „Nii kaua kui meil on väljend „ma võtan haiguslehe“, siis andke andeks, ei. Nii kaua kui me „võtame“ haiguslehti, kui me ise tahame, ei.“
Seotud lood
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.